Erinevus panga bilansi ja ettevõtte bilansi vahel
Panga bilansi koostamine on tõepoolest keeruline, kuna pangandusinstitutsioonid peavad arvutama oma netolaenud ja see on tõesti aeganõudev ning selles bilansis kajastuvad kirjed on laenud, allahindlused, lühiajalised laenud jne, samas kui Ettevõtte bilanss pole nii keeruline ja aeganõudev ning selles kirjendatakse selliseid varasid nagu varad, kohustused ja puhasväärtus.
B Efore läheme Asja tuum bilansi panga ja iga sellise tavalise firma, esiteks peame uurima, milline iga.
Pank tegutseb vahendajana kahe osapoole vahel. Panga ülesanne on aidata ettevõtet, kus ta saab aidata. Pank teenib kasumit saadud maksumäära ja makstava määra vahest.
Teiselt poolt tegutseb ettevõte kaupade või teenuste tootmiseks ja lõpuks nende kaupade või teenuste müümiseks teisele ettevõttele, lõpptarbijale või valitsusele. Tavalise ettevõtte juhtimise eesmärk on oma aktsionäridele rikkuse loomine ja maksimeerimine.
Kuna mõlema üksuse olemus on erinev, on otstarbekas koostada nende jaoks ainulaadne bilanss.
Panga bilanss vs ettevõtte bilanss (infograafika)
Erinevused panga bilansi ja ettevõtte bilansi vahel on järgmised:
Panga bilansi struktuur
Panga bilanss on koostatud erinevalt ettevõtte bilansist. Panga bilansi esimesed üksused on sarnased tavalise ettevõtte bilansiga. Näiteks sularaha, väärtpaberid jms kuuluvad panga bilansis olevate varade alla.
Graafikud panga bilansis
Panga bilansis on graafikud mainitud, kuna graafikud viitavad lisateabele. Panga bilansis kasutatavad peamised ajakavad on -
- Hoiused
- Laenud
- Kapital
- Reservid ja ülejäägid
- Sularaha käes
- Investeeringud
- Kohustused
Keskmine saldo
Üks panga bilansi ainulaadseid omadusi on see, et kõik bilansis toimuvad saldod on keskmised summad. Keskmiste summade võtmine annab parema ettekujutuse panga finantsasjadest.
Panga teist tavalist ettevõtet eristab aga see, et pank võtab rohkem riski kui ükski tavaline ettevõte.
Laenud
See on üks viis, kuidas pangad raha teenivad. Pangad annavad laenu erinevatele kliendisegmentidele. Kaks pangalaenu pakutavat põhilaenu on isiklikud ja hüpoteeklaenud. Isiklikud laenud antakse intressimääraga ja ilma hüpoteegita. Tavaliselt jääb isiklikes laenudes intressimäär kõrgemaks.
Hüpoteeklaene antakse hüpoteegi vastu. Kuna laene pakutakse hüpoteegi vastu, on intressimäär siin tavaliselt madalam. Kui aga üksikisik ei suuda laene ära maksta, nõuab pank hüpoteeki.
Pangad loovad bilansi allahindluse ka laenude kahjumi katmiseks (kui neid on) ja muudavad selle allahindluse struktuuri sõltuvalt turul toimuvatest majandusteguritest.
Lühiajalised investeeringud
Pangade jaoks on lühiajalised investeeringud samuti ülitähtsad. See hõlmab lühiajaliste investeeringute alla kuuluvat sularaha ja väärtpabereid. Need lühiajalised investeeringud teevad kolme asja -
- Esiteks vähendavad lühiajalised investeeringud kogu vara kestust.
- Teiseks, lühiajalised investeeringud vähendavad ka laenuriski võimalusi.
- Ja lõpuks suurendavad likviidsust ka lühiajalised investeeringud.
Panga bilansi formaat ja näide
ABC panga bilanss
| Andmed | Ajakava | Summa (USA dollarites, miljonites) |
| Varad | ||
| Sularaha jäägid | 8 | 30 000 |
| Elamu hüpoteek | 25 000 | |
| Müüdud föderaalfondid ja ostetud väärtpaberid | 11 000 | |
| Reklaam | 23 000 | |
| Investeeringud | 7 | 43 000 |
| Krediitkaart | 3500 | |
| Ettemaksed | 6 | 12 500 |
| Kommertslaenud | 2000 | |
| Liisingud | 4500 | |
| Akumuleeritud kulum | 5 | 500 |
| Laenu- ja liisingukahjumite hüvitis | 4 | 7000 |
| Vara kokku | 162 000 | |
| Kohustused | ||
| Säästud | 45 000 | |
| Tähtajalised hoiused | 34 000 | |
| Rahaturu hoiused | 26 000 | |
| Föderaalsed fondid, mida müüdi ja osteti tagasiostu kokkuleppe alusel | 5500 | |
| Intressi kandev pikaajaline võlg | 3 | 13 000 |
| Intressivälised kohustused | 2 | 3500 |
| Omakapital | 1 | 35 000 |
| Kohustused ja omakapital kokku | 162 000 |
Ettevõtte bilansi struktuur
Tavalise ettevõtte bilanss sarnaneb lihtsa bilansi vorminguga.
Tavalise ettevõtte bilansis tasakaalustatakse kaks poolt - varad ja kohustused.
Näiteks kui ettevõte võtab pangast 50 000 dollari suuruse laenu, toimub tehing bilansis järgmisel viisil -
- Esiteks lisame varade poolele 50 000 dollari suuruse sularaha.
- Teiseks lisame vastutuse poolele 50 000 dollari suuruse võlgnevuse.
Ühe tehingu puhul on kaks tagajärge ja neid kahte tasakaalustab bilanss.
Mõelgem nüüd “varadest” ja “kohustustest”.
Varad
Jaos „Varad” räägime kõigepealt „käibevarast”. Käibevara on vara, mille saab kiiresti sularahas likvideerida. Siin on kirjed, mis kuuluvad käibevara alla -
- Raha ja raha ekvivalendid
- Lühiajalised investeeringud
- Varud
- Ostjad ja muud nõuded
- Ettemaksed ja viitlaekumised
- Tuletisinstrumendid
- Jooksev tulumaksuvara
- Müügiks hoitavad varad
- Välisvaluuta
- Avansskulud
Siin on näide teile -
| A (USA dollarites) | B (USA dollarites) | |
| Sularaha | 4500 | 5600 |
| Sularaha ekvivalent | 6500 | 3400 |
| Nõuded ostjate vastu | 7000 | 8000 |
| Varud | 8000 | 7000 |
| Käibevara kokku | 26 000 | 24 000 |
Räägime nüüd põhivaradest.
Põhivara nimetatakse ka põhivaraks. Nad maksavad teile rohkem kui ühe aasta ja neid ei saa lihtsalt likvideerida.
Jaotises „Põhivara” lisame järgmised kirjed -
- Materiaalne põhivara
- Heatahtlikkus
- Immateriaalne põhivara
- Investeeringud sidusettevõtetesse ja ühisettevõtetesse
- Finantsvarad
- Töötaja hüvitiste vara
- Edasilükkunud tulumaksuvara
Kui liita nii käibevarad kui ka põhivarad, saame tavalise ettevõtte varad kokku.
Kohustused
Ka kohustuste osas alustame lühiajalistest kohustustest.
Lühiajalised kohustused on kohustused, mida saab tasuda väga lühikese aja jooksul. Siin on kirjed, mille me kaasaksime lühiajaliste kohustuste alla -
- Finantsvõlg (lühiajaline)
- Ostjad ja muud võlad
- Eraldised
- Viitlaekumised ja edasilükkunud tulud
- Jooksvad tulumaksukohustused
- Tuletisinstrumendid
- Võlgnevused
- Tasumisele kuuluvad müügimaksud
- Tasutavad intressid
- Lühiajaline laen
- Pikaajaliste võlgade praegused tähtajad
- Klient hoiab ette
- Müügiks hoitava varaga otseselt seotud kohustused
Nüüd vaatame lühiajaliste kohustuste näidet -
| M (USA dollarites) | N (USA dollarites) | |
| Võlgnevused | 21000 | 31600 |
| Kehtivad maksmisele kuuluvad maksud | 17000 | 11400 |
| Jooksvad pikaajalised kohustused | 8000 | 12000 |
| Lühiajalised kohustused kokku | 46000 | 55000 |
Nüüd vaatame "pikaajalisi kohustusi". Need kohustused on pikaajalised kohustused, mille ettevõte tasub pika aja jooksul.
Pikaajaliste kohustuste hulka lisame järgmised andmed:
- Finantsvõlg (pikaajaline)
- Eraldised
- Töötaja hüvitiste kohustused
- Edasilükkunud maksukohustused
- Muud võlgnevused
Lisades "lühiajalised kohustused" ja "pikaajalised kohustused", saame "kohustused kokku".
Tavalise ettevõtte bilansi täitmiseks on meil jäänud ainult üks asi. Ja see on "omakapital".
Omakapital
Aktsiakapital on aruanne, mis sisaldab aktsiakapitali ja kõiki muid sellega seotud korrigeerimisi. Siin on omakapitali formaat -
| Omakapital | |
| Sissemakstud kapital: | |
| Ühine aktsia | *** |
| Eelistatud aktsia | *** |
| Täiendav sissemakstud kapital: | |
| Ühine aktsia | ** |
| Eelistatud aktsia | ** |
| Jaotamata kasum | *** |
| (-) omaaktsiad | ( ** ) |
| (-) tõlkreserv | (**) |
Kui liita kokku kohustused ja omakapital, saame numbri ja see peaks kokku langema kogu varaga.
Nüüd vaatame tavalise ettevõtte bilansi vormingut ja näidet.
Tavalise ettevõtte bilansi vorming ja näide
Ettevõtte ABC bilanss
| 2016 (USA dollarites) | 2015 (USA dollarites) | |
| Varad | ||
| Käibevara | 250 000 | 550 000 |
| Investeeringud | 36,00 000 | 39,50,000 |
| Plant & Machinery | 22,00 000 | 15,60,000 |
| Immateriaalne põhivara | 35 000 | 25 000 |
| Vara kokku | 60,85,000 | 60,85,000 |
| Kohustused | ||
| Lühiajalised kohustused | 175 000 | 210 000 |
| Pikaajalised kohustused | 85 000 | 175 000 |
| Kohustused kokku | 260 000 | 385 000 |
| Aktsionäride omakapital | ||
| Eelistatud aktsia | 450 000 | 450 000 |
| Ühine aktsia | 49,95,000 | 50,00 000 |
| Jaotamata kasum | 380 000 | 250 000 |
| Aktsionäride omakapital kokku | 58,25,000 | 57,00 000 |
| Kohustused ja aktsionäride omakapital kokku | 60,85,000 | 60,85,000 |
Peamised erinevused - panga bilanss vs ettevõtte bilanss
Erinevused panga bilansi ja ettevõtte bilansi vahel on järgmised:
- Panga bilanss on ettevalmistamise lähenemisviisi poolest üsna erinev tavalise ettevõtte bilansist. Mõlemad on ette valmistatud üsna erinevalt.
- Panga varad ja kohustused on palju erinevad kui tavalise ettevõtte varad ja kohustused. Sellepärast on ka panga ja tavafirma korraldus sarnane, kuid kirjed alati erinevad.
- Pankade bilansis summeeritakse keskmised saldod ja kirjendatakse need. See annab parema raamistiku pankade finantstulemustele. Teiselt poolt võtab tavalise ettevõtte bilanss lõppbilansi jälgede saldost. Proovisaldo koostatakse pearaamatu kontodelt. Ja siis kantakse rajabilansist lõppjääk tavalise ettevõtte bilanssi.
- Uue teabe kuvamiseks kasutati panga saldos graafikuid. Uue teabe kuvamiseks kasutatakse tavalise ettevõtte bilansis seevastu märkmeid.
- Panga bilansi koostamiseks peab raamatupidaja läbima palju teavet. Ta peab läbi vaatama pankade lühiajalised investeeringud, laenud (isiklikud ja hüpoteegid), hoiused, makstud ja saadud intressid jne. Seetõttu on panga bilansi koostamine üsna tülikas. Teisalt on tavaettevõtte bilansi koostamine üsna lihtne. Kõik, mida peate tegema, on välja selgitada käibevara, põhivara, lühiajalised kohustused, pikaajalised kohustused ja omakapital. Ja teil oleks võimalik bilanssi lihtsalt koostada.
- Pangad võtavad rohkem riske kui ükski teine ettevõte. Sellepärast luuakse panga bilansis eraldi eraldis (eraldis) laenukahjude katmiseks. Tavalise ettevõtte bilansis on eraldisi võlgade või võlausaldajate jaoks, kuid need ei ole sarnased panga bilansis loodud allahindlustega.
- Panga bilanssi mõjutavad paljud majandustegurid. Kuid tavalise ettevõtte puhul mõjutavad bilansi koostamist harva välised sündmused.
Vaadake ka bilanssi vs konsolideeritud bilanssi
Panga bilanss vs ettevõtte bilanss (võrdlustabel)
| Võrdluse alus - panga bilanss vs ettevõtte bilanss | Panga bilanss | Regulaarse ettevõtte bilanss |
| 1. Definitsioon | Panga bilanss koostatakse reguleerivate asutuste volituste kohaselt | Ettevõtte bilanss on koostatud vastavalt Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) määrustele. |
| 2. Eesmärk | Peamine eesmärk on näidata panga kasumi ja riski täpset kompromissi. | Peamine eesmärk on kajastada huvigruppidele organisatsiooni täpset finantspilti. |
| 3. Reguleerimisala | Panga bilansi maht on piiratud, kuna see kehtib ainult pankadele. | Ettevõtte bilansi ulatus on palju laiemas mõttes, seda saab rakendada kõikvõimalike ettevõtete jaoks (tootmine, auto jne). |
| 4. Võrrand - panga bilanss vs ettevõtte bilanss | Varad = kohustused + omakapital
(* Panga varad ja kohustused erinevad palju tavalistest ettevõtetest) | Varad = kohustused + omakapital |
| 5. Keerukus | Panga bilansi koostamine on üsna keeruline, kuna pank peab arvutama "netolaenud". | Ettevõtte bilansi koostamine on palju lihtsam. |
| 6. Ajakulu | Panga bilanss vajab ettevalmistamiseks palju aega. | Ettevõtte bilansi ettevalmistamine ei võta palju aega. |
| 7. Põhimõisted - panga bilanss vs ettevõtte bilanss | Laenud, Lühiajalised investeeringud, Laenukahjumite eraldis; | Varad, kohustused ja omakapital. |
| 8. Mainitav dokument | Panga bilansis on viidatud ajakavade kaudu. | Ettevõtte bilansis on viidatud lisadele. |
| 9. Tasakaalu tüüp | Panga bilansis on bilansi tüüp keskmine saldo. | Ettevõtte bilansis on bilansi tüüp lõppbilanss. |
Järeldus - panga bilanss vs ettevõtte bilanss
Kui vaatate tavalise ettevõtte bilanssi, on teil pinna tasemel idee bilansi toimimisest. Panga bilanss on paigutatud sarnaselt, kuid pea all olevad kirjed on erinevad.
Pealegi kasutavad pangad bilansis keskmist saldot, mis on üsna ainulaadne, kui võrrelda seda ettevõtte tavapärase tegevusega.
Isegi kui need bilansid on üsna erineva ulatusega, on mõlema eesmärk üsna sarnane, st avaldada täpne pilt organisatsiooni finantsasjadest.
