Mis on vabakaubanduspiirkond?
Vabakaubanduspiirkond on kaubanduslepingud, mida saab sõlmida piirkondlikul alusel või kaubandusplokkidena, mille alusel ei ole takistusi nii määratletud kaupade ja teenuste impordile kui ka nende eksportimisele määratletud piirkonnas sellise lepingu liikmesriikide vahel. Populaarse vabakaubanduse näite hulgas on piirkonnaks Põhja-Ameerika vabakaubandusleping (NAFTA).
Ajalugu
Vabakaubanduspiirkond põhineb riikide vahel sõlmitud kokkuleppel, et luua ühine platvorm piirkonna arendamiseks, kaubandussuhete edendamiseks kaupade ja teenuste vaba liikumise kaudu, luues seeläbi kõigile selle liikmetele avarad võimalused. Mõiste ulatub kaugele tagasi ja põhineb eeldusel, et igal rahval on teatud kaupade või teenuste osas teatud eelised võrreldes teistega. Lubades igal liikmesriigil vabalt kaupade ja teenustega omavahel kaubelda, annab see suhtelise tõhususe ja kulude optimeerimise optimaalseks kasutamiseks koos regionaalse arenguga.
Näited vabakaubanduspiirkonnast
Piirkondliku kasvu edendamiseks luuakse palju vabakaubanduspiirkonda. Allpool on loetletud mõned populaarsed tähelepanuväärsed vabakaubanduspiirkonnad:
- Põhja-Ameerika vabakaubandusleping (NAFTA): see loodi 1994. aastal ja see eemaldab Kanada, Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide seas enamiku investeeringutega seotud kaubandustõkked.
- Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsioon (ASEAN): see loodi 1967. aastal ning selle peamine eesmärk oli majanduskasv ja oma riikide, nimelt Indoneesia, Malaisia, Singapuri, Tai ja Filipiinide kaubanduse arendamine.
- Lõuna ühisturg (MERCOSUR): see loodi 2002. aastal koos suuremate osalisriikidega, sealhulgas Argentina, Brasiilia, Paraguay, Uruguay ja Venezuela, mille peamine eesmärk oli oma liikmesmaade piirkondlik areng.
- Aafrika mandri vabakaubanduspiirkond (AFCFTA): see loodi 2018. aastal ja on hiljutine vabakaubanduspiirkond, mis hõlmab peamiselt kõiki Aafrika riike (praeguse seisuga 29 riiki), et edendada kaupade ja teenuste vaba liikumist liikmespiirkonnas.
- Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA): see loodi 1960. aastal ja koosneb Islandist, Liechtensteinist, Norrast ja Šveitsist kui liikmesriikidest, mille peamine eesmärk on suurendada oma liikmete vabakaubandust ning piirkondlikku kasvu ja majandusarengut.
Vabakaubanduspiirkond vs ühisturg
Allpool on mainitud nende kahe pea erinevused pea vahel:
| Alus | Vabakaubanduspiirkond | Ühisturg | ||
| Definitsioon | Selle tööjõu ja kapitali liikumine on liikmesriikide vahel piiratud; kaupade ja teenustega kauplemisel ei ole siiski mingeid piiranguid. | Selle kohaselt võivad tööjõud ja kapital vabalt liikuda liikmesriikide vahel; majanduspoliitikat juhib aga iga liikmesriik iseseisvalt. | ||
| Näited | Populaarsed näited on NAFTA jne. | Populaarsed ühisturu näited on Kariibi mere piirkond ja ühisturg (CARICOM). | ||
| Kaubandus teiste riikidega (mitteliikmed) | Selle piirkonna raames võib igal liikmesriigil olla kolmandate riikide vahelise kaubanduse jaoks erinev tariifikaubanduse struktuur. Näiteks kui riikidel A, B ja C on sõlmitud vabakaubandusleping ning riigidel A ja B kaubeldakse riigiga D (mitteliikmega), võib neil olla riigiga D erinev tariifikaubanduse struktuur. | Ühise ala raames on igal liikmesriigil kolmandate riikide vahelise kaubanduse jaoks sama tariifikaubanduse struktuur. Näiteks kui riikidel A, B ja C on ühine turukokkulepe ning riigid A ja B kauplevad riigiga D (mitteliige riik), on neil riigiga D sama tariifikaubanduse struktuur. |
Eelised
- Vabakaubandus edendab kõigi liikmesriikide arengut, edendades iga liikmesriigi suhtelist eelist, mis võimaldab neil eksportida kaupu või teenuseid, milles neil on teiste liikmesriikidega võrreldes rohkem tõhusust ja tehnilist oskusteavet, ning importida tooteid, kus neil on vähem eelis.
- Veel üks eelis Vabakaubandus pakub mastaabisäästu edendamiseks ning suurendab nende liikmesmaade elanike töövõimalusi.
- Vabakaubandus arendab liikmesriikide vahelisi kaubandussuhteid, mis viib ka erinevate liitlasvaldkondade, näiteks reisimise ja külalislahkuse, arenguni.
Puudused
- Vabakaubandusel on oma olemuselt puudus, et see viib teatud tööstusharude täieliku sulgemiseni, kus teistel liikmesriikidel on suhteline eelis. Selle tulemusena on sellistele toodetele ülemäära suur sõltuvus, mis viib monopoolsete tingimusteni.
- Piirkondliku arengu põhieesmärgil edendatav vabakaubandus on viinud kontsentreeritud majanduskasvuni, kusjuures vähesed liikmesriigid on teistest rohkem tõmmanud.
- Need nõuavad liikmesriikide hoolikat jälgimist, et vältida kaupade ja teenuste vahetamist, mis kahjustab rahvatervist ja riiklikku julgeolekut.
Järeldus
Vabakaubanduspiirkond on üks paljudest rahvusvahelistest kaubanduslepingutest, mille kaudu erinevad riigid saavad kokku konkurentsivõimelise turumaastiku loomiseks, mille lõppeesmärk on luua sujuvam kaubandus - ja tariifistruktuur. Lisaks edendab see valdkond tõhusust, laiendab liikmeriikide turubaasi. Siiski on asjakohane märkida, et riigid, kes kavatsevad olla osa vabakaubanduspiirkonnast, peavad looma tasakaalustatud kompromissi, et tagada kodumaise tööstuse konkurentsivõime puutumatus, samal ajal kui nad saavad kasu oma liikmesmaade suuremast nõudlusbaasist.
