Ümbermineku risk (määratlus, näited) Eelised ja puudused

Lang L: none (table-of-contents)

Mis on ümbermineku risk?

Üleminekurisk viitab riskile, mis tuleneb finantsvõlakohustuse või maandamise eesmärgil võetud tuletisinstrumendi positsioonist, mille tähtaeg on tähtaeg. Üleminekuriski haldavad pangad ja finantseerimisasutused sageli oma kohustuste üleandmise kaudu ning see on varade ja kohustuste haldamise lahutamatu osa. See on ka tavaline risk, mis tavaliselt kaasneb riskifondide, portfelliinvestorite jt tuletisinstrumentide üleviimisega.

Üleminekurisk võib põhjustada ettevõtte likviidsuskriisi ja sellel võib olla mõju kogu turule. On hästi teada, et paljud ettevõtted, peamiselt pangad ja finantseerimisasutused, loovad oma vara laenude ja ettemaksete ennetamise teel, laenates lühiajaliste allikate kaudu ja viivitades selliste lühiajaliste võlgadega alati, kui sellised väärtpaberid tuleb lunastada uute uute väärtpaberitega, ja see viisil läheb äri edasi. Tegelikult rahastavad ka eri riikide erinevad valitsused oma laenuvõtteid sel viisil ja viivad aeguvad võlad uute võlgadega üle.

Kui aga ettevõte ei suuda oma olemasolevaid võlgu uute võlgadega üle kanda või peab selliste võlgade üleviimise eest kõrgemat intressi maksma, võib see põhjustada refinantseerimisriski, mis on ülekandmisriski alamtüüp.

Äärmuslikel juhtudel võib üleminekurisk viia ettevõtte täieliku külmutamiseni (tavaliselt sellistel juhtudel, kui on tõsine likviidsuskriis ja ettevõte ei suuda oma lõpptähtajaga kohustusi üle kanda, või juhtudel, kui riskimaandamiseks kasutatud tuletisinstrumentidel on suured kahjumid ja sularahaarveldused lõpptähtajal ei ole ettevõte võimalik tõsise likviidsuskriisi tõttu).

Näiteid ümbermineku riski kohta

Mõistame mõne näite abil üksikasjalikumalt ümbermineku riski:

Näide 1

Mega Bank haldab oma varakohustust, kaardistades oma ülilikviidsed varad (varad, mida saab rahaks muuta võimalikult lühikese aja jooksul) stressi stsenaariumite eeldatava väljavõtmise määraga. Pank ületas tavaliselt oma kohustused selliste ülimalt likviidsete varade loomiseks, et säilitada piisav likviidsuskatte suhe 100%.

Mega panga kohta kogutakse 2019. aasta detsembri ja 2019. aasta märtsi kohta järgmist teavet (miljonites dollarites):

Eeldatakse, et pank hoiab oma likviidsuskatte määra alati üle 100% ja selle eiramine toob kaasa regulatiivse karistuse. 2019. aasta märtsis langes pankade likviidsuskatte määr alla 100% ja turu tõsise likviidsuskriisi tõttu ei suutnud pank oma lühiajalisi kohustusi üle kanda, mille tulemusel langes regulatiivne LCR alla künnise, mis viis trahvini panga jaoks.

Ülaloleva näite abil püüame välja tuua, kuidas ümberpaigutamise risk võib viia regulatiivsete karistusteni.

Näide 2

Võtame veel ühe näite, et seda veelgi paremini mõista:

Atlanta kommertspanga peamine rahastamisallikas on hoiustatud klientidelt, mis moodustab 60% kogu tema finantseerimisvajadusest, ja saldo finantseerimise katab pank lühiajalise finantseerimisega kommertspaberite kujul. Püsiva netointressimarginaali tagamiseks hoiab pank oma rahastamiskulusid tavaliselt vahemikus 2-3 protsenti ja laenab ettemakseid vahemikus 4-5 protsenti. Lühiajalise sõltuvuse tõttu finantseerimisest on kommertspank avatud ülekandmisriskile.

Atlanta kommertspank kannatas Lehmani pankroti ajal tugevalt, kuna kommertspõhine laenuvõtmine vähenes tugevalt ning pank ei suutnud pika likviidsuskriisi ja nõrkuse tõttu oma lühiajalist finantseerimist üle kanda, mis viis selle lõpliku ebaõnnestumiseni võimetuse tõttu oma klientide teenindamiseks.

Seega võib üleminekurisk põhjustada regulatiivseid karistusi ja isegi ettevõtte enneaegse sulgemise, kui seda ei hallata nõuetekohaselt või ebasoodsate turutingimuste tõttu, mis põhjustavad riski kontrolli alt väljumise.

Ümbermineku riski eelised

  • Tuletisinstrumentide riskimaandamispositsioonid peavad olema lõpptähtajal üle viidud, mis tõi kaasa ülekandumisriski, kuid on vajalikud kapitaliturgude sularahasegmendi positsiooni maandamiseks.
  • Finantsasutused muudavad erinevad ujuva intressimääraga kohustused fikseeritud kohustusteks, sõlmides intressimäära vahetustehinguid, mis tuleb lõpptähtajal üle kanda, mille tulemuseks on pikenemisrisk. Ettevõte peab siiski võtma sellise riski, et tagada fikseeritud kohustuste teisendamine ja intressiriski parem haldamine.
  • Ettevõtted saavad langevate intressimäärade stsenaariumi korral oma lühiajalisi laene soodsate intressimääradega üle kanda. Sellistel juhtudel on ümberistumisriski võtmine ärile kasulik.

Ümbermineku riski puudused

Mõned puudused on järgmised.

  • Need toovad kaasa ettevõtte likviidsusriski ja võivad põhjustada ettevõtte jaoks suuri rahastamisprobleeme.
  • Ettevõtte võimetus oma lõpptähtajaga kohustusi üle kanda võib viia kohustuste täitmatajätmiseni ja viia ettevõtte pankrotini. Lühidalt öeldes võib jooksev risk ähvardada ettevõtte enda olemasolu.
  • Pidev risk suurendab äritegevuse kulusid, kuna laenukulud muutuvad turukäitumisest lähtuvalt ning investeerimiskliima ja ettevõtlus peavad oma kohustused üle viima lühiajaliste kohustuste lõpptähtaja ajal valitsenud määraga, olenemata intressimääradest mis võib kahjustada ärimarginaale.

Järeldus

Ettevõte peab mõistma, et ümberpaigutamise riski tuleb hoolikalt jälgida ja tõhusalt juhtida, eriti keerulistes olukordades, näiteks likviidsuse kriis jne, mis võib muuta ettevõtte ülemineku keeruliseks ja kohati võimatuks. Kui seda hallatakse tõhusalt, võib see olla ettevõtetele tõhus vahend oma tootluse suurendamiseks ja tulude suurendamiseks.

Huvitavad Artiklid...