Mis on sularahareservi määr (CRR)?
Panga kogu hoiuste osakaalu, mida on vaja säilitada vastava riigi keskpangas, nimetatakse sularahareservi suhtarvuks ja seda kasutatakse pangandussektori finantssüsteemi likviidsuse kontrollimise vahendina.
Lihtsamalt öeldes on sularahareservi määr (CRR) teatud protsent kogu panga hoiustest, mida tuleb hoida arvelduskontol riigi keskpangas, mis tähendaks, et pangal pole sellele summale juurdepääsu raha mis tahes äritegevuse või majandustegevuse jaoks.
Valem
Kohustusliku reservi nõuet nimetatakse reservi summaks ja selle väljendamise valem on:
Sularaha reservimäär = reservinõue * panga hoiused
Kui pangahoiused hõlmavad tavaliselt järgmist:
Netonõudlus ja ajakohustused, mis pole muud kui panga valduses olevate hoiuarvete, arvelduskontode ja fikseeritud hoiuste summa.
Sularahareservi määra arvutamise võrrand on oma olemuselt üsna lihtne.
- Esimene osa on kohustusliku reservi nõue, mille määrab riigi keskpank pärast kõigi riigis esinevate makrotegurite arvestamist, milleks on inflatsioonimäär, kulutuste määr, kaupade nõudlus ja pakkumine, kaubandusbilansi puudujääk jne. .
- Valemi teine osa on puhas nõudlus ja tähtajalised hoiused, mida pank laenab hoiuste näol ning keskpangale meeldib finantskriisi ajal ellujäämiseks hoida teatud summa reservi kõigist pankadest kõrvale.
Näited
Näide 1
ABC bank ltd registreerib end keskpangas esimest korda pangana. Ta soovib kindlaks määrata oma sularahareservi nõude ning on arvutanud oma netonõudluse ja aja kohustused miljardiks dollariks. Peate arvutama kogu sularahareservi määra, arvestades, et reservinõue on 5%.
Lahendus:
Keskpank on määranud reservinõudeks 5%. Panga netohoiused on miljard dollarit.
Seega saab sularahareservi võrrandi arvutamise teha järgmiselt -
- Reservimäär = reservinõue * panga hoiused
- = 5% * 1 000 000 000
Varude suhe on
- Reservisuhe = 50 000 000.
Seega peab ABC pank hoidma keskpangas arvelduskontol 50 miljonit dollarit.
Näide 2
Allpool on väljavõte RBL pank OÜ-st kahe majandusaasta kohta. Kõik allpool toodud arvud on kroores. Oletame, et netonõudlus ja ajakohustused moodustavad 45% kogu laenust ja keskpank nõuab 4% reservi määra.
Mõlemal aastal peate arvutama kassareservi määra.
Lahendus:
Keskpank on kohustusliku reservi kohustuseks määranud 4%. Ja panga netohoiused moodustavad 45% kogu laenust.
- Panga hoiused märtsiks 2017 = 42 567,85 * 45% = 19 155,33
- Panga hoiused märtsiks 2018 = 53 163,70 * 45% = 23 923,67
Seega saab sularahareservi määra alates 2017. aasta märtsist arvutada järgmiselt-
- Reservimäär = reservinõue * panga hoiused
- = 4% * 19 155,53
Reservimäär kohta märts 2017
- Reservisuhe = 766,22
Nüüd saab sularahareservi määra alates 2018. aasta märtsist arvutada järgmiselt-
- Reservimäär = reservinõue * panga hoiused
- = 4% * 23 923,67
Varumäär märts 2018
- Reservisuhe = 956,95
Näide # 3
Allpool on väljavõte Federal Bank ltd'st kahe majandusaasta kohta. Kõik allpool toodud arvud on kroores. Oletame, et netonõudlus ja aja kohustused moodustavad 85% ja 90% kogu laenust ning keskpank nõuab 2017. ja 2018. aastaks vastavalt 5% ja 5,5% reservimäära.
Mõlemal aastal peate arvutama kassareservi nõude.
Lahendus:
Keskpank nõuab, et reservinorm oleks 2017. aastal 5% ja 2018. aastal 5,5%. Panga netohoius on 2017. ja 2018. aastal vastavalt 85% ja 90% kogu laenust.
- Panga hoiused märtsist 2017 = 103561,88 * 85% = 88 027,60
- Panga hoiused märtsiks 2018 = 123525,99 * 90% = 138533,14
Seega saab sularahareservi määra alates 2017. aasta märtsist arvutada järgmiselt-
- Reservimäär = reservinõue * panga hoiused
- = 5% * 88 027,60
Reservimäär kohta märts 2017
- Varusuhe = 4401,38 kroori
Seega saab 2018. aasta märtsi sularahareservi valemi arvutada järgmiselt.
- Reservimäär = reservinõue * panga hoiused
- = 5,5% * 111 173,39
Varumäär märts 2018
- Varude suhe = 6114,54 kroori
Asjakohasus ja kasutusalad
Kui pangad hangivad hoiuseid avalikult, on panga peamine eesmärk laenata ja omakorda teenida sprediidi. Pangad võivad soovida maksimeerida oma laenu, et maksimeerida oma kasumit ja hoida oma jõude seisva sularaha bilansis minimaalselt. Kui suurem osa vahenditest laenatakse välja ja juhul, kui on hädaolukord või kui ootamatult kiirustatakse raha välja võtma, näevad pangad vaeva oma kohustuste täitmisega või teisisõnu tagasimaksetega.
Nende hoiuste vastu on CRR-i peamine eesmärk tagada likviidse raha olemasolu, selle teiseks eesmärgiks on võimaldada keskpangal kontrollida majanduse intressimäärasid ja likviidsust. Intressimäärad tõusevad lühikese aja jooksul üles või alla sõltuvalt sellest, kui palju likviidsust pankadel on võimalik laenata. Liiga suur rahavoog või rahalaenu suurenemine toob kaasa intressimäärade kokkuvarisemise ja liiga väike hüppeline tõus.
