Mis on krediidivahe?
Krediidivahe on määratletud kui kahe võlakirja (enamasti sarnase tähtajaga ja erineva krediidikvaliteediga) tootluse erinevus. Kui 5-aastane riigivõlakiri kaupleb 5% tootlusega ja veel 5 aastat ettevõtte võlakiri 6,5%, siis on riigikassa vahe 150 baaspunkti (1,5%)
- Suurenev krediidivahe võib olla murettekitav, kuna see võib viidata laenuvõtja suuremale ja kiiremale rahanõudele (ülaltoodud näites ettevõtte võlakiri). Enne investeeringute kaalumist peaks aitama kaasa finantsolukorrale ja laenuvõtja krediidivõimele. Teisalt viitab kitsenev krediidivahe krediidivõime paranemisele.
- Madalama tootlusega riigivõlakirjad toovad esile majanduse rahuldava finantsseisundi, kuna riik ei viita fondide nappusele.
Krediidi leviku valem
Järgnevalt on toodud krediidivahemiku valem
Krediidi levik = (1 - taastumismäär) (vaiketõenäosus)
Valem ütleb lihtsalt, et võlakirja krediidiriski vahe on lihtsalt emitendi maksehäirete tõenäosuse korrutis 1, millest on lahutatud vastava tehingu taastamise võimalus.
Krediidi levikut mõjutavad tegurid
Oletame, et ettevõte soovib turult raha laenata 15 aasta jooksul. Ettevõte ei ole siiski kindel, kuidas turg ettevõtte riske hindab, st puudub selgus, milline levik saab olema. Laenukasutuse kulutused võivad tõsiselt mõjutada, kui tootluse vahe on kõrge.
Enne võla emiteerimise otsustamist peab juhtkond arvestama järgmiste teguritega:
- Likviidsus
- Maksud
- Raamatupidamise läbipaistvus
- Vaikeajalugu, kui see on olemas
- Vara likviidsus
Kõiki ülalnimetatud tegureid tuleb hoolikalt uurida, kuna need võivad mõjutada levikute laienemist. Ettevõtte analüüsi mis tahes paranemine võib põhjustada hinnavahede vähenemist.
Intressimäärade muutused krediidi levikuga
Intressimäärad erinevad erinevat tüüpi võlakirjade puhul ja pole tingimata sünkroonis. Näiteks kui turul on palju ebakindlust, kipuvad investorid oma raha parkima turvasadamatesse nagu USA riigikassa, mis põhjustab tootluse languse, kuna fondide arv on tõusnud. Teiselt poolt suureneb ettevõtete võlakirjade tootlus suurenenud ebakindluse tõttu. Seega, isegi kui riigikassa tulusus sel juhul langeb, suureneb vahe.
Analüüsides võlakirjade kategooria muutuvat krediidivahemikku, võib saada aimu, kui odav (laialt levinud) või kallis (kitsas levik) on nende võlakirjade turg seotud ajalooliste krediidimarginaalidega.
Krediidi leviku seos krediidiriskiga
Levinud on väärarusaam, et võlakirjade krediidiriski kindlaksmääramisel on suurimaks teguriks krediidivahed. Siiski on mitmed muud tegurid, mis määravad võlakirjade "preemiumkrediidi" teistele riigikassadele.
Näiteks võivad soodsa maksumõjuga võlakirjad, näiteks kohalike omavalitsuste võlakirjad, kaubelda madalama tootlusega kui USA riigikassa. See ei tulene sellest, et turg peab neid vähem riskantseks, vaid üldise ettekujutuse tõttu munitsipaalvõlakirjadest, mida peetakse peaaegu sama ohututeks kui riigikassad ja millel on suur maksueelis.
Samamoodi on paljud ettevõtete võlakirjad mittelikviidsed, mis näitab võimalikke raskusi pärast ostetud võlakirjade müümist, kuna võlakirjadel pole aktiivset turgu. See paneb investoreid ootama kõrgemat tootlust kui muidu, suurendades seeläbi krediidivahet.
